Tsipake õnnest

Kui rääkida nüüd õnnest, siis mina olen õnnelik inimene. Ma tean, ma usun, et kõik inimesed on õnnelikud. KUI nad ise lubavad endale seda. Ma tean üht veel: et olla õnnelik peab armastama. Armastuse tunne on kõikvõimas. Kõik, mis sünnib läbi armastuse on helde ja kaunis, kõik mis ilma armastuseta, mõttetus. Peale selle on elus tähtsaid asju ju vähe. Õnn on see, kui on hommik ja sa saad öelda veel kolme asja:

  Iga ilm on hea. Ma olen terve. See siin on minu kodu.

Ongi kõik.

Ja tsipake Urmas Alenderi loomingut jällegi. Ma usun, et ka tema tundis armastuse tunnet - oli õnnelik.

Kas mäletad see 85?

Me armastus meid linnaparki viis
ja äkki ühest avatud aknast siis
kostis see viis:

See laul on nendele, kes iialgi ei kaeba,
et üksindus neil võtab hinge seest.
See laul on kõigile, kes igatsust ja vaeva
on elanud ja joonud silmaveest.
See maailm, mis on sinust väljaspool,
seest tühi on täis üksikuid,
kel ununend, mis hellitus ja hool,
nutt täitmas hinge tühikuid.
Kel üldse pole kuhugile minna,
kelt eal ei küsi keegi: "kuidas läheb sul?",
kes üksi hulgub mööda tühja linna,
et mitte minna koju, kus on vaikus nõnda hull.