Sortside laul

 
Heitkem patta küünteviha,
pöörirohtu, sappi, kõõma,
verd ja libahundi liha - 
tuli, lõõma!
 Sirge tee
 viib sihtidest mööda,
 parim leib on see,
 mida ei sööda.
   
Kõigest pahast 
keetkem tumepunast võiet:
läbipaistvad nagu vahast
näivad me mürgised õied.
    Suur on väeti,
    külm on kuum,
    meile jäeti
    asjade tuum.
    
Meie teele jäid nõiutud maailmad
ja nohused äikesed,
meile järgi kui hirmunud silmad
vahivad päikesed.

- Betti Alver 1936