Jää seisma

Jää seisma palun lühikeseks hetkeks,
siin taeva all, mis pisaratest matt,
et tundes peos su külmavõitu kätt,
ma luua võiksin kasvõi silmapetteks

Ööd soojendava muinasjutu ilma,
kus kamin täis on punakuldset sütt
ja katteks ümber pehme villast rätt,
mis varjudesse ajab sügiskülma.

Jää seisma palun lühikeseks hetkeks,
vaid viivuks siia männipuude varju,
ei vaja rohkem tänaöiseks retkeks,

Kui rabarõõsas hõõgvel kuremarju
peost suhu pistetuna linnupetteks,
küll süda lõpuks sügisega harjub.

- Liis Nahkur