Läbi vatina tiheda udu
kumab laisalt kollakas kuu,
öö jahedus salaja embab,
kuid minul on ikkagi kuum.
Mõtlen Sulle ja sellest piisab,
et kõrvetaks tuli mind seest,
see tunne on imelik segu
valust ja magusast meest.
On vaikne ja südamelöögid
on valjud kui kahurihääl,
on öö ja päike on peidus
mu enda südame pääl.
- Tauno Rahnu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar