Vaata, ma kukun

Minu silmad on vaikusse uinunud foorid
Minu juusteks on magus ja lämmatav suits
Minu käteks on kõnnitee katkised kivid
Minu hingeks on tukslev ja veritsev linn

Vaata, ma kukun end katki
Vaata, ma kukun, kas näed?
Vaata, ma kukun teist läbi
Kas te tõesti ei kuule mu häält?

Vaata, ma kõnnin siin serval
Vaata, ma komistan pea
Kukun siit tuhandeks killuks
Kui keegi mind püüda ei tea

Tahan süstida arutut armastust veeni
tahan hingata surmavat mürki su suult
võiksin lõhkuda kõik oma unenäod pilpaiks
võiksin jooksta kui tõbine peni kesk tuult

Palun võtke mu mõranend armastus vastu
see on üksinda taluda natuke liig
laske vihm peseb puhtaks mu unenäovärvid
las see vikerkaar kõiki meid ära siit viib

Vaata, ma kukun end katki
Vaata, ma kukun, kas näed?
Vaata, ma kukun teist läbi
Kas te tõesti ei kuule mu häält?

Vaata, ma kõnnin siin serval
Vaata, ma komistan pea
Kukun siit tuhandeks killuks
Ja keegi mind püüda ei tea
Ja keegi mind püüda ei tea 

- Mari Pokinen

Kas tõesti on võimalik, et nii noor näitsik saab kirjutada sellist muusikat?