Lihtne on ilus

Küsisin oma kulla pisi-õekeselt, kas talle meeldib juba luule. Seepeale vastas ta lihtsalt, et jah, ilus on, läheb riimi. Tegelikult see ju ongi nii lihtne. Ilus. Ja läheb riimi. See ongi ilus. 

Nooruse aeg

Aeg antud naerda, aeg antud nutta,
aeg antud pisaraid pühkida.
Aeg seatud elada, aeg seatud surra,
aeg musta mulla all magada.

Kuid mis on nooruse aeg ?

Ei ole see paastuda, ei ole see paluda,
ei vaimu närides närtsida :
see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda —
ja armsa kaela ümber hakata.

Oma saar

 Ma sõuan merel ja sõuan,
    üht saart mina otsin sääl.
Seda kaua ju otsinud olen
    laia lageda mere pääl.

Mõnd saart on määratus meres,
    mõnd sadamat vilusat.
Oma saart aga mina ei leia,
    oma unistust ilusat.

Ma sõuan merel — ja hõljun
    ja lained hõljuvad ka,
kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved —
    oma saart aga otsin ma.

- Gustav Suits

Kaks hetkelist lemmikut Suitsu loomingust. ''Oma saar'' on lihtsalt imeliselt kerge, kaunis. Raske sõnadesse panna, mis mind siin võlub. Lihtsus? Igavene lihtsuse ilu..