Killukesi

Olgu pealegi teistel elu
ja minul unistus elust,
elu on seegi. Kuigi imelik. / T. Õnnepalu

~*~

Võib-olla, et kotkas
on arenend konnast,
ja tiikides krooksuvad
muistsed madonnad. / B. Alver

~*~

Kui Sa lähed meelest,
tekib meelde suur vaikus,
tühi koht, kus talve valget udu,
pidulikult varjab päikest
lumistel põldudel
kahel pool maanteed.
Olen väga rahulik,
kui Sa lähed meelest. / T. Õnnepalu

~*~

See tüdruk ei tule enam, ta teiseks on saanud.

Puuks või kiviks või tuuleks või kust mina tean. 

Aga tänavanurgal on külm, tule soojenda ennast.

Must koer meile järgneb, silmis otsatu ulg. / D. Kareva

~*~
Miks küll
on puude ladvad
nii õrnad,
et suudavad kanda
üksnes päikest
ja kui
jäätunud taeva pisarad
tasa alla tilguvad
on igas piisas
unetute nutt
kui ma läheksin
kõrgemale taevast,
kas siis sealgi
on piiritus
haaran ümber
õhu kehast
ja emban
seda, mis kõikjal.

~*~

On vaja vähest,
et mõelda paljut.
On vaja paljut,
et saada vähest.